Kartulikorv

Kuna ma näen kaunterist, et keegi siin lehek ka käib, siis tekkis mõte, et ehk peaks edasi postitama.

Siin on kartulikorvi minivariant. Tahtsime kõik seda hirmsasti õppida ja lihtsalt ühe ringiõhtuga ei tee suurt korvi valmis. Nii siis tegimegi kõik väikesed. Mul tuli praegu meelde, et ma olin seal ringis tõepoolest ainuke meesinimene. Nooh, natuke imelik ta tundus küll aga ma ei lase end sellest häirida. Kui ma olen ainuke, siis on see teiste probleem, kui nad tulla ei julge, mitte minu. Ma vähemalt arvan nii. Ja ma arvan, et ma arvan õigesti. Nüüd Luual vahel harva mõni üksik veel ka eksib sinna peale minu, aga ma olen siiski ainuke. Natuke nagu tunnen kohustust ka, esindan nagu vähemust :P

Korvi juurde tagasi. kaared painutas ja kuivatas meile valmis juhendaja Aino, need on toomingast. Painutamine käib nii, et keerad sirgema pulga või jämeda vitsa ümber sobiva puu või paku ja kas seod või lööd naelaga kinni. Lased kuivada ja valmis ongi. Toorelt ei tohi kaaresid panna, sest muidu hakkab korvi laiali kiskuma. Liiga sitked on.
Kartulikorvi on hea punuda, eriti sellist väikest. Muud kunsti pole, kui lase vitsaga edasi-tagasi. Igasugused lühemad jupid saab niimoodi ära kasutada. Muidugi suurele korvile tuleks kasuks pikemad vitsad, Siis jääb tugevam ja kartulid ei kuku kusagilt vahelt välja ;)

Ma pean ütlema, et suuremat korvi ma teinud ei olegi. kartulikorvi siis. ma küll tõin metsast ükskord sarapuuvitsad ja keerasin ümber paku, aga need kuivasid kuidagi imelikuks. Liiga suur oli see pakk vist ikkagi. Aga küll ma kunagi jõuan. Ma ootan pensionipõlveni, selle aja peale inimkond on unustanud korvipunumise ja siis ma saan punuda ja uudsusega maailma võluda...:D